La Dolce Lingua feat. Kriste Eerme

no comments

Sügishooaja esimene La Dolce Lingua on ilmunud!

Kriste

Kriste Eerme on siiruviiruline Studio Lingua inglise keele
koolitaja, kes saadab sulle Facebookis Aloha
energiat, pakatab alati naerust ning on täpne kui
grammatikaõpik.

“Olen aru saanud seda, et tegelikult tuleb osata olla
hetkes. Mitte muretseda mineviku pärast, mitte
muretseda, mis tuleb tulevikus, vaid väärtustada neid
asju, mis on hetkes. On täpselt nii, nagu on.”

Loe lähemalt:

Kriste Eerme feat. La Dolce Lingua 

Beebid on andekad!

no comments

Beebid on andekad! Hiljutisest uurimusest selgus, et imikud talletavad juba esimestel elukuudel teadmisi keelest, mida nad kuulevad ehk isegi siis, kui esimesel eluaastal riiki vahetada, jäävad alles teadmised enda sünnikeelest.

Souli ülikooli õppejõu Jiyoun Choi läbiviidud uuringus osalesid hollandi keelt rääkivad täiskasvanud, kes imikuna lapsendati Lõuna-Koreast. Kui neile korea keelt õpetama hakati, selgus, et nende hääldus on väga hea, kuigi nad polnud sellest ise teadlikud.

„Leidsime, et alus vajalikele keeleteadmistele pannakse juba esimestel elukuudel ja neid teadmisi on võimalik taastada, kui hakata uuesti keelt õppima,” selgitas Choi.

Uuringus osalenud 30. eluaastates inimestele korraldati esialgu korea keele kiirkursus ning seejärel paluti neil hääldada korea keele konsonante, mis kõlavad hoopis teisiti kui hollandi keele omad. Samalbeebi ajal paluti sama teha ka teisel uurimisgrupil, kuhu kuulusid inimesed, kes pole väiksena korea keelega kokku puutunud.

Enne kiirkursust olid mõlema grupi tulemused ühesugused, kuid pärast lühikest õpetust said lapsena koreast lapsendatud inimesed hääldamisega oodatust väga palju paremini hakkama. Seejuures ei mänginud rolli, kas inimene oli lapsendatud enne rääkima õppimist või siis, kui nad juba rääkima hakkasid.

„Nagu meie uuring näitas, saadakse olulised keeleteadmised väga varakult. Seetõttu proovige enda beebiga võimalikult palju rääkida, nad haaravad selle kõik endasse,” sõnas Choi.

On siis vandesõnade kasutamine tõesti nii halb?

no comments

Olgem ausad, suurem osa täiskasvanuist laseb aeg-ajalt lendu mõned vandesõnad, olgu see siis kõva häälega, vaikselt pobisedes või mõtteis. Põhjuseks võib olla liigne joovastavate jookide tarbimine, reaktsioon varba äralöömisele või siis… mõnele lihtsalt meeldib seda teha.

vandumine

Tavaliselt küll kipuvad inimesed vandesõnade kasutamist häbenema ja paljud väidavad, et nemad seda küll ei tee ja nendele, kes avalikult vannuvad, vaadatakse viltu. Kui meie suusasangar Kristina Šmigun-Vähi 2010. aasta Vancouveri olümpial 30 km klassikasõidus kehvade suuskadega võitles, oli rahvusvahelises telepildis kuulda, kuidas ta hüüdis raja kõrval seisnud hooldemehele “T..a küll!” Need kaks sõna said toona kohati rohkemgi tähelepanu kui tema 28. koht. Eestlanna emotsiooni ajel välja pahvatatud vägisõna pahandas paljusid kaasmaalasi nii palju, et nad pöördusid suisa pressinõukogusse.

On siis vandesõnade kasutamine tõesti nii halb? Tunnetus- ja keeleteadlane Benjamin K. Bergen kirjutas enda mullu sügisel avaldatud raamatus, et tegelikkuses on vandumine just kasulik – see võib olla naljakas, puhastav ning emotsionaalselt erutav.

partyBergen kirjutab enda raamatus “What the F: What Swearing Reveals about Our Language, Our Brains, and Ourselves”, et ropendamine, vandesõnade kasutamine näitab, kuidas aju keelt töötleb ning miks keeled üle maailma erinevad.

Raamatust saab teada nii mõndagi uut, näiteks kirjutas Bergen, et jaapani keeles pole vandesõnu, vähemalt mitte samas mõttes nagu enamikes teistes keeltes. Jaapani keeles saab küll meie mõistes vandumist jäljendada – et näiteks teist solvata või öeldut tugevamalt väljendada –, kuid puudub selline grupp sõnu, mida saaks teiste keelte eeskujul just vandesõnadeks nimetada.

Lisaks vastab Bergen enda raamatus mitmetele intrigeerivatele küsimustele. Kuidas on võimalik, et patsiendid, kes on pärast rabandust sisuliselt kõnevõimetud, suudavad ikkagi karjuda “Neetud!”? Millal muutus inglise keeles sõna “cock” ropuks, kui varasemalt tähendas see pelgalt kukke? Miks on “sitt” vulgaarne, aga “kaka” lapsik? Miks ei ole Samoa laste esimene sõna “emme”, vaid tihtipeale hoopis “söö sitta”? Ja miks näitame me keskmist sõrme, kui tahame kedagi pimedasse kohta saata?

“Ropendamise kaudu väljendame me enda kõige tugevamaid emotsioone,” selgitas Bergen. “Ropendamine on pigem refleksiivne, mitte reflektiivne ja just seetõttu näitab see väga hästi ära, kes me oleme ja mida me tahame.”

kids 1

Bergen rääkis, et raamatu kirjutamisel üllatas teda see, et kui on üldlevinud arvamus, et ropendamine kahjustab laste mõttemaailma, piirab nende sõnavara või tekitab neis agressiivsust, siis tegelikkuses sellele tõendeid ei ole. “Vastupidi, 18-aastasel, kes kasutab vandesõnu, on keskmiselt palju suurem sõnavara,” selgitas Bergen. “See pani mind tõsiselt mõtlema – miks me end laste keskel olles tsenseerime? Tavaliselt teeme seda spontaanselt, ilmselt seetõttu, et kui olime ise lapsed, kippusid inimesed end meie juuresolekul tsenseerima. Meile õpetati, et on sõnad, mida ei tohi mitte mingil tingimusel kasutada. Lastega olles võiks enda sõnakasutust kontrollida selleks, et nad ei kasutaks neid sõnu sotsiaalsetes olukordades valesti.”

“Kui lapsi õpetada, kuidas sotsiaalsetes olukordades käituda ja keele vastu austust üles näidata. Ropendamise keelamisega väga kaugele ei jõua, nagu on näidanud näiteks alkoholikeeld. Aga lastele tuleb õpetada, et nad võivad aeg-ajalt vandesõnu kasutada, aga nendeks on oma koht – mitte klassiruum,” lisas Bergen.

2016 avastus – universaalne inimkeel

no comments

Lõppenud aasta tõi keeleteaduses ühe olulise uue teadmise – teadlased avastasid n-ö universaalse inimkeele. Nimelt leiti, et on sõnu, mis kõlavad erinevates keeltes üsna ühtemoodi, seda isegi siis, kui need keeled pole omavahel sugulased.

Teadaolevalt on maailmas ligi 7000 keelt ja nagu selgus mullu sügisel avaldatud uurimustööst, on paljude puhul sama tähendusega sõnadel ka sarnane kõla.

nali

 

 

Näiteks hingamiseks ja haistmiseks kasutatav elund on eesti keeles nina. Teadlased avastasid, et paljudes keeltes kaasneb selle sõnaga nasaalne n – inglise keeles on see sõna nose ja saksa keeles nase, hispaania keeles nariz ja prantsuse keeles nez, türgi keeles burun ja jaapani keeles hana jne.

Aastaid on väidetud, et seosed sõnade kõla ja nende tähenduse vahel on juhuslikud. Zürichi ülikooli lingvist Damián Blasi pani aga kokku uurimisrühma keeleteadlastest üle maailma ja koos uuriti samatähenduslikke sõnu 4298 keeles, et tuvastada, kas neil on kõlalisi sarnasusi. Ajakirjas „Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America” avaldatud uurimistöö tulemusel selguski, et paljudes keeltes tõepoolest kasutatakse samatähenduslike sõnade puhul sarnaseid häälikuid.

Näiteks leiti, et paljudes keeltes on kaashäälik r kasutusel punast värvi märkivas sõnas – populaarsematest keeltest prantsuse keeles rouge, inglise keeles red, hispaania keeles rojo, saksa keeles rot, aga ka näiteks türgi keeles on see sõna kırmızı ja ungari keeles piros. Eesti keeles küll sõnas punane r-tähte pole, küll aga on selle sõna üks sünonüüme verev.

„Erinevates keeltes on näiteks sõnas keel paljudel juhtudel kas l või u, sõnas ümmargune on paljudel r ja sõnas väike on paljudes keeltes i,” selgitas Blasi.

stars

Tegelikult on sarnaseid uurimistöid varemgi tehtud, aga oluliselt väiksema valimiga (kõige rohkem 200 keelega) ja piiratud sõnarühmadega (näiteks ainult loomade kohta). Blasi juhitud uurimisgrupp aga võttis luubi alla ligi kaks kolmandikku kogu maailma keeltest ning laiendas ka uuritavate sõnade ringi, tehes valimi mitmekesisemaks.

Kuigi teadlased tuvastasid palju sarnasusi, ei oska nad veel seletada, kuidas on need tekkinud. Oletatakse, et paljudes keeltes on nina puhul n-häälik ja keele puhul l-häälik seetõttu, et need kehaosad mängivad nende häälte tegemisel rolli. Aga kuidas on need sarnasused tekkinud teiste sõnade puhul, pole teada ja vähemalt praegu ei plaani Blasi oma tiimiga seda ka lähemalt uurida, kuna nende eesmärk oli vaid tõestada, et need seosed eksisteerivad.

Kinnas kotti, pöial matti! Kuidas palun?! Kodu- ja välismaised veidrad ütlused..

no comments

Praeguste vahelduvate ilmaoludega on paslik meelde tuletada üht Eesti vanasõna: kured lähevad – kurjad ilmad, haned lähevad – hallad maas, luiged lähevad – lumi taga.

Paljud vanarahva ütlused on populaarsed ka tänapäeval, näiteks „suur tükk ajab suu lõhki”, „meest sõnast, härga sarvest”, „kes teisele auku kaevab, see ise sisse kukub” jne. Leidub ka aga selliseid vanarahva tarkuseterasid, mille mõttest ilmselt nii mõnigi aru ei saa. Näiteks „kinnas kotti, pöial matti” või „kuu on poissmeeste päike”.

Suurbritannia avalik-õiguslik ringhääling kirjutas hiljuti Inglismaa viiest kõige veidramast ütlusest ja selgitas, mida nendega silmas peetakse.

midlands

1) It’s looking a bit black over Bill’s mother’s 

Seda fraasi võib kuulda Inglismaa keskosas, Midlandsi piirkonnas ning tavaliselt kasutatakse seda siis, kui taevas on märgata tumedaid pilvi, mis viitavad lähenevale vihmasajule. Aga kes on Bill ja miks ta ema asjasse puutub? Paljud usuvad, et Bill viitab maailmakuulsale näitekirjanikule William Shakespeare’ile, kelle ema Mary Arden elas Stratford-Upon-Avonis (mis paikneb Midlandsis Warwickshire’is).

Suurema tõenäosusega on kõnealune Bill aga hoopis viimane Saksa keiser ja Preisimaa kuningas Wilhelm II. Ajaloolased on kirjutanud, et tema valitsemisajal hakkas Saksamaa otsima oma kohta päikese all, kuid Wilhelmil olevat olnud muutlik ja tormiline iseloom, mis väljendus ka toonases Saksamaa välispoliitikas.

Kui ida poolt tuli tormine ilm, tavatseti öelda, et Billi ema juures on must,” sõnas luuletaja Brendan Hawthorne.

2) Couldn’t stop a pig in a passage

Seda väljendit kasutavad kõige sagemini Yorkshire’i inimesed, viidates kellegi totaalsele saamatusele ja asjatundmatusele. Algupäraselt kasutati seda fraasi kõverjalgsete inimeste kohta.

Aegade jooksul on selles ütluses sõna „passage” (käik) asemel kasutatud ka mitmeid teisi sõnu nagu „ginnel”, „snicket” või „snickleway”, aga kõik need tähendavad kitsast käiku majade või muude hoonete vahel.

 

sead

„See ütlus pärineb viktoriaanlikust ajastust, kui oli üsna tavapärane, et inimesed pidasid enda tagaaias sigu. Tollel ajal oli ka populaarne haigus rahhiit, mida põhjustas vitamiinivaegus. See haigus põhjustas lastel kõverjalgsust, seega kui siga põgenes aias ja jooksis mööda kitsast käiku, ei suutnud inimene, kellel olid kõverad jalad, siga peatada. Siga jooksis neil jalgade vahelt läbi,” selgitas Yorkshire’i dialekti asjatundja Eric Scaife.

 

 

3) Wisht as a winnard

„Kasvasin üles 1950. aastatel Corwallis ühes farmis, mu vanemad olid kornid (nii nimetatakse Cornwalli poolsaarel elavaid inimesi) ning ka vanavanemad, kelle juures veetsin vaheaegu, olid kornid. Kuulsin seda fraasi iga päev,” meenutas kunstnik Liz Gregory.

birdWinnard on kornikeelne nimetus linnule nimega kadakatäks, kes talveks lendab lõunamaale. Selle fraasiga viidatakse neile, kes jäävad külma kätte.

„Seda ütlust kasutati eriti tihti talvisel ajal, kui sõitsime külma ja märja ilmaga rattaga koolist koju,” rääkis Gregory.

4) Going all around the Wrekin

Sellest väljendist saavad aru Midlandsi piirkonna inimesed, aga ülejäänutel on seda üsna raske mõista. Tavaliselt kirjeldatakse selle ütlusega kedagi (või midagi), kellel (või millel) läheb kohale jõudmiseks arusaamatult kaua aega. Lisaks võib seda ütlust kasutada kellegi pika ja segase jutu kohta.

Nimelt on Wrekin mägi Shropshire’is ning ümber selle käimine võtaks kaua aega, nii lihtne see ongi.

5) Sent to Coventry

See on fraas, mis on Inglismaal üsna laialdaselt levinud ja see tähendab külma vastuvõttu kellegi suhtes. Aga miks kasutatakse selles ütluses just Coventryt?

Ühe teooria kohaselt pärineb see ütlus Inglise kodusõjast, kui parlamentäärid viisid rojalistidest vange Coventrysse, kus kohalikud inimesed neid tõrjusid.

Ajakirjanik Fraser McAlpine käis aga välja ka teise teooria, öeldes, et kellegi Coventrysse saatmine võis olla eufemism selle kohta, et inimene puuakse üles.

Merle Aru feat. La Dolce Lingua

no comments

Oktoobrikuu La Dolce Linguas saame tuttavaks Studio Lingua Tartu filiaalis tegutseva armsa inglise keele õpetaja Merle Aruga.

Merle Aru feat. La Dolce Lingua

Merle oskus värvidega ümber käia teeb igaühe meist äärmiselt kadedaks: heleroheline, roosa, punane ja sinine kombineerida nõuab enesekindlust ja sisemist rahulolu.

Merle Aru

Merle Aru

Värvid Merle ümber tähendavad ka värve Merle sees: kartmatu, riskialdis, seiklushimuline, valmis alati uuteks seiklusteks, loodusearmastaja ja kõigele lisaks alati täpne.

Alla Zarubina feat. La Dolce Lingua

no comments

Kõige parem päev aastas!

Mäletan, et kui olin lapsepuhkusel, siis mul oli 1. septembril alati nii supertuju, et ma ei pea kuskile minema! Ma ei pea tööle minema, ei pea kooli minema, lapsed on nii väiksed ja nemad ei pea ka kooli minema! See oli vist kõige parem päev aastas! Nüüd enam mitte :)

Alla Zarubina on Studio Lingua vene keele kooli- taja Tallinna ümbruses, olles aktiivne väga erinevates valdkondades: pangandus, tööstus jne. Ta suudab lendlevalt liikuda ühest äärmusest teise. Ta on väga põhjalik enda tegemistes, samas teab, et elu ei pea alati võtma tohutult tõsiselt. Peab nautida oskama ning mõistma huumorit ja lugema lisaks ülitargale kirjandusele ka tobedaid raamatuid.

Loe lähemalt:
Alla Zarubina feat. La Dolce Lingua

Reach-U: ”Paljud töötajad peavad keeleõpet üheks nädala positiivsemaks sündmuseks!!”

no comments

Piret Pärn
Reach-U
13681909_1386162071399478_87240491_o
Reach-U ettevõttes mängib inglise keel olulist rolli. Meie kliendid asuvad üle maailma erinevates riikides ja peamine suhtlus nendega toimub just inglise keeles.  Suur osa dokumentatsioonist ja igapäevastest ülesannetest on samuti inglise keeles.

Seepärast otsustasime, et soovime kõigile oma ettevõtte töötajatele võimaldada inglise keele õpet. Usume, et oma keeleoskuste arendamine on ühteaegu oluline nii B2 kui ka C2 tasemele – võimalus iganädalaselt inglise keeles rääkida ja oma sõnavara suurendada ei jookse ühelgi tasemel mööda külgi maha. Otsustasime oma koostööd alustada Studio Linguaga ja oleme oma otsusega väga rahul.

Koolituskava erinevatele keeleastmetele on olnud väga huvitav ja ka korraldusliku poole pealt on kõik alati sujunud. Lisaks kvaliteetsele keeleõppele saime aga palju rohkem, kui algselt lootsime – keeletunnid on osutunud väga oluliseks meeskonnaürituseks. Sisuliselt iga nädal saavad kokku erinevates projektides ja meeskondades töötavad inimesed, kes õpivad keele kõrval ka üksteist tundma. Paljud töötajad peavad keeleõpet üheks nädala motiveerivaimaks ja positiivsemaks sündmuseks, seda kindlasti ka meie toreda ja kaasahaarava õpetaja pärast.

Nende ja veel mitmete muude põhjuste pärast valiti inglise keele tundide alustamine meie ettevõtte üheks aasta teoks.

Kuidas keel mõjutab meie mõtlemist?

no comments

Kas keeled, mida me räägime, mõjutavad meie mõtlemist?

Kas keel aitab meil enda mõtteid väljendada või mõjutavad keelestruktuurid seda, kuidas me enda mõtteid väljendame, ilma et ise sellest aru saaksime?

nature

Neid küsimusi on esitatud juba sajandeid, näiteks Frangi keiser Karl Suur olla öelnud, teise keele rääkimine on nagu teise hinge omamine. 1960. ja 1970. aastatel aga kogus populaarsust USA keeleteadlase Noam Chomsky teooria, et kõikidel inimkeeltel on universaalne grammatika ja tegelikult keeled ei erinegi üksteisest väga suurel määral. Ja seetõttu polnud ka mõtet uurida, kas lingvistilised erinevused mõjutavad ka erinevate rahvuste mõtlemist. Viimastel kümnenditel on seda teemat varasemast veel rohkem uuritud.

Kindlat vastust pole sellele küsimusele – kas keel mõjutab mõtlemist – siiani leitud, kuna see on mingil määral samasugune küsimus, kumb oli enne, kas muna või kana. Põhjus on ka sellest, et lisaks keelele mõjutab mõtlemist (ja ka rääkimist) kindlasti ka kultuur – traditsioonid, elustiil, harjumused jne.

Kuna keele ja mõtlemise/käitumise seoseid on nii palju uuritud, tõi TED välja viis näidet erinevustest:

  • Ühes Austraalia aborigeenide hõimu – Pormpuraawans – keeles pole näiteks
    selliseid sõnu nagu vasak, parem, ees, taga. Nende sõnade asemel kasutavad nad hoopis ilmakaari. Ehk kui näiteks poiss seisab maja ees, siis nemad ütleksid, et poiss seisab majast idas. Ja nad ka mõtleksid, et poiss seisab majast idas, samas kui meie mõtleksime, et poiss seisab maja ees.

kompass

Neid hõime, kus sarnaselt räägitakse, on veelgi ja teadlaste sõnul on neil inimestel väga hea suunataju ja nad on äärmiselt head orienteerujaid, isegi neile tundmatul maastikul.

 

  • Keeled mõjutavad ka seda, kuidas me mõistame põhjuslikkust. Kui näiteks inglise keeles öeldakse, et keegi lõhkus vaasi ära, isegi kui see oli õnnetus, siis jaapani ja hispaania keeles öeldakse hoopis, et vaas läks ise katki. Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Lera Boroditsky, kes on uurinud keelelisi ja kultuurilisi seoseis, kirjutas Wall Street Journalis, et tema õpilane Caitlin Fausey avastas uurimustööd tehes, et inglise keelt kõnelevad inimesed mäletavad rohkem, kes kogemata midagi katki tegi või maha ajas kui hispaania ja jaapani keele kõnelejad.
  • kollaneUuringud on näidanud, et see, kuidas me värve nimetame või neid kirjeldame mõjutab ka seda, kuidas me neid värve näeme. 1954. aastal tehtud uuringus avastati, et kuna Sunji keeles (põhiliselt USA lõunaosas, New Mexico osariigis räägitav isolaatkeel) ei tehta vahet oranžil ja kollasel, ei suuda selle keele kõnelejad neil värvidel ka hästi vahet teha. Samas aga näiteks vene keeles on erinevat tooni siniste kohta erinevad sõnad ja 2007. aastal avaldatud uurimuses tõestati, et venelased suudavad rohkem siniseid toone eristada kui inglise keele rääkijad.
  • 1980. aastatel tehtud uurimustöös leiti, et lapsed, kes räägivad heebrea keelt, teadsid enda sugu aasta jagu varem kui lapsed, kes kasvasid soome keelt rääkides, seda seetõttu, et heebrea keeles on nii mees- kui naissugu, soome keeles aga sarnaselt eesti keelele sugu ei eristata.

Viktoria feat. La Dolce Lingua

no comments

Studio Lingua Tartu filiaali vene keele õpetaja Viktoria Goršanova oleks võimeline ilmselt mitmel korral saama rekordiraamatusse, sest me ei tea paljusid, kes oleksid pool aastat järjest valmistanud iga päev ühe tordi. Tema loomingulisus, mis ei ole kaootiline, vaid hoopiski korralikkuse ürbis, on veetlev. Ja talle meeldib reisida.

Viktoria

Tõeline Studio Linguakas :)

Loe lähemalt meie veebiajakirjast La Dolce Lingua:

Viktoria Goršanova feat. La Dolce Lingua