Kümme kõige vanemat keelt, mida endiselt räägitakse

Olgugi, et keel areneb pidevalt ja pole päris täpselt võimalik öelda, milline on maailma kõige vanem keel, on siiski neid, mis on väga omanäolised ja erinevad teistest, seetõttu pani portaal The Culture Trip kokku nimekirja kümnest teadaolevalt vanimast keelest, mida siiani veel räägitakse.

Need kümme keelt on heebrea, tamili, leedu, farsi ehk pärsia, islandi, makedoonia, baski, soome, gruusia ja iiri (keldi) keel.

Heebrea keel

Tegelikult kadus heebrea keel 400. aastal sisuliselt käibelt, seda säilitati vaid juutide liturgilise keelena. Taassünni tegi heebrea keel 19. ja 20. sajandil tänu sionismi levikule ning n-ö moodsast heebrea keelest sai Iisraeli ametlik riigikeel. Moodsat heebrea keelt on palju mõjutanud jidiši ehk juudi keel.

israel

Tamili keel

Seda keelt räägib umbes 78 miljonit inimest ja see on ametliku keelena käibel Indias, Sri Lankal ja Singapuris. See on ainus klassikaline keel, mis on aegade algusest sellisena säilinud. Ajaloolased on leidnud tamilikeelseid dokumente, mis pärinevad kolmandast sajandist eKr. Praegu on tamili keel maailmas enimräägitute keelte seas 20. kohal.

Leedu keel

Leedu keel kuulub indoeuroopa keelte hulka, kuid keeleteadlaste sõnul meenutab see rohkem proto-indoeuroopa keelt, mida on kõneldud alates 3500 eKr. Leedu keeles on säilinud oluliselt rohkem hääldusi ja grammatikareegleid proto-indoeuroopa keelest kui üheski teises indoeuroopa keeles ning just seetõttu liigitub leedu keel maailma vanimate keelte alla.

leedu

Farsi ehk pärsia keel

Seda keelt räägitakse näiteks tänapäeva Iraanis, Afganistanis ja Tadžikistanis. Farsi on vana pärsia keele otsene järeltulija, seda räägiti Pärsia suurriigis. Umbes 800. aastal hakkas kuju võtma moodne pärsia keel ja sellest ajast alates on see keel üsna vähe muutunud.

Islandi keel

Islandi keel kuulub samuti indoeuroopa keelte hulka, täpsemalt on see põhjagermaani keel. Alates 13. sajandist on islandi kirjakeel muutunud üsna vähe. Seetõttu saavad tänapäeva islandi keele kõnelejad siiani enam-vähem aru kaheksa sajandit tagasi kirja pandud saagade ja Eddade algtekstist. Enamik islandlasi loeb saagasid siiski tänapäeva kirjaviisis ning märkuste abiga. Islandi tähestikus on kaks vana tähemärki, mis puuduvad teistest ladinakirjalistes tähestikest: þ (þorn) ja ð (edh), mida hääldatakse nagu inglise täheühendit th vastavalt nagu sõnades thin (helitu häälik) ja this (heliline häälik).

keiser

Makedoonia keel

Makedoonia keel kuulub slaavi keelte hulka ning tegemist on tegelikult võrdlemisi noore keelega, mida eristatakse omaette keelena alates 20. sajandi keskpaigast. See keel sai aga alguse vanakirikuslaavi keelest ning tänapäeval räägitavatest keeltest on see vanakirikuslaavi keelele kõige sarnasem. Makedoonia keel on sarnane bulgaaria keelele ning Bulgaarias peetakse seda tänini bulgaaria keele murdeks.

Baski keel

Baski keelt kõnelevad peamiselt Hispaanias ja Prantsusmaal elavad baskid, kuid see erineb täiesti romaani keeltest (mille alla kuuluvad prantsuse ja hispaania keel). Baski keelt peetakse jäänukiks kunagi Lääne-Euroopas levinud keelkonnast. Ta ei sarnane ühegi oma naaberkeelega. Baski keelt on siiski seostatud nii kaukaasia (eriti kartveli) keeltega (mõned silmatorkavad grammatilised iseärasused on baski keelel ühised gruusia keelega) kui ka berberi keeltega.

Soome keel

Soome keel pandi küll kirja alles 16. sajandil, kuid selle ajalugu ulatub märksa varasemasse aega. Soome keel kuulub – nagu ka eesti ja ungari keel, soome-ugri keelte hulka –, kuid soome keeles on hulganisti laensõnu, mis on mitmete sajandite jooksul muudest keelkondadest soome keelde üle võetud ning paljudel juhtudel on need sõnad soome keeles säilinud originaalilähedasena. Arvatakse, et läänemeresoome keeled arenesid soomeugri algkeelest, millest saami keel eraldus ligikaudu 1500-100 eKr. On väidetud, et soomeugri algkeelel oli kolm murret: põhja-, lõuna- ja idamurre. Läänemeresoome keeled eraldusid algkeelest 1. sajandi jooksul, kuid hakkasid hiljem üksteist mõjutama. Nõnda on soome keele idamurded geneetiliselt lähedased soomeugri algkeele idavariandiga ning edelamurded on lähedased eesti keelega.

soome

Gruusia keel

Gruusia keel kuulub kartveli keelkonda ja see on ainus kaukaasia keel muistsete traditsioonidega. Gruusia kiri pärineb aramea kirjast ning seda teatakse 3. sajandist, gruusia kirja loetakse vasakult paremale. Kartveli keelkonda kuulub vaid neli keelt, mida räägivad Gruusias väikesed kogukonnad, ühelgi neist keeltest pole maailmas teist sarnast.

Iiri keldi keel

Tänapäeval räägivad iiri keldi keelt vähesed, kuid sel on pikk ajalugu. Iiri keel kuulub indoeuroopa keldi keelte hulka – koos bretooni, kõmri, gaeli ja mänksi keeltega. Iiri keldi keelest arenesid gaeli (räägitakse Šotimaal) ja mänksi (räägitakse Isle of Mani saarel) keeled. Iiri keel pärineb vanagaeli keelest ning vanimad tekstid, mis on selles keeles leitud, pärinevad 5.-6. sajandist. Iirlastel on üks vanematest rahvakeelsetest kirjandustest Euroopas (kreeka- ja ladinakeelse järel).

Lisa kommentaar


Emaili ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgiga *

Blogi