Kas keeled, mida me räägime, mõjutavad meie mõtlemist?

Kas keel aitab meil enda mõtteid väljendada või mõjutavad keelestruktuurid seda, kuidas me enda mõtteid väljendame, ilma et ise sellest aru saaksime?

nature

Neid küsimusi on esitatud juba sajandeid, näiteks Frangi keiser Karl Suur olla öelnud, teise keele rääkimine on nagu teise hinge omamine. 1960. ja 1970. aastatel aga kogus populaarsust USA keeleteadlase Noam Chomsky teooria, et kõikidel inimkeeltel on universaalne grammatika ja tegelikult keeled ei erinegi üksteisest väga suurel määral. Ja seetõttu polnud ka mõtet uurida, kas lingvistilised erinevused mõjutavad ka erinevate rahvuste mõtlemist. Viimastel kümnenditel on seda teemat varasemast veel rohkem uuritud.

Kindlat vastust pole sellele küsimusele – kas keel mõjutab mõtlemist – siiani leitud, kuna see on mingil määral samasugune küsimus, kumb oli enne, kas muna või kana. Põhjus on ka sellest, et lisaks keelele mõjutab mõtlemist (ja ka rääkimist) kindlasti ka kultuur – traditsioonid, elustiil, harjumused jne.

Kuna keele ja mõtlemise/käitumise seoseid on nii palju uuritud, tõi TED välja viis näidet erinevustest:

  • Ühes Austraalia aborigeenide hõimu – Pormpuraawans – keeles pole näiteks
    selliseid sõnu nagu vasak, parem, ees, taga. Nende sõnade asemel kasutavad nad hoopis ilmakaari. Ehk kui näiteks poiss seisab maja ees, siis nemad ütleksid, et poiss seisab majast idas. Ja nad ka mõtleksid, et poiss seisab majast idas, samas kui meie mõtleksime, et poiss seisab maja ees.

kompass

Neid hõime, kus sarnaselt räägitakse, on veelgi ja teadlaste sõnul on neil inimestel väga hea suunataju ja nad on äärmiselt head orienteerujaid, isegi neile tundmatul maastikul.

 

  • Keeled mõjutavad ka seda, kuidas me mõistame põhjuslikkust. Kui näiteks inglise keeles öeldakse, et keegi lõhkus vaasi ära, isegi kui see oli õnnetus, siis jaapani ja hispaania keeles öeldakse hoopis, et vaas läks ise katki. Stanfordi ülikooli psühholoogiaprofessor Lera Boroditsky, kes on uurinud keelelisi ja kultuurilisi seoseis, kirjutas Wall Street Journalis, et tema õpilane Caitlin Fausey avastas uurimustööd tehes, et inglise keelt kõnelevad inimesed mäletavad rohkem, kes kogemata midagi katki tegi või maha ajas kui hispaania ja jaapani keele kõnelejad.
  • kollaneUuringud on näidanud, et see, kuidas me värve nimetame või neid kirjeldame mõjutab ka seda, kuidas me neid värve näeme. 1954. aastal tehtud uuringus avastati, et kuna Sunji keeles (põhiliselt USA lõunaosas, New Mexico osariigis räägitav isolaatkeel) ei tehta vahet oranžil ja kollasel, ei suuda selle keele kõnelejad neil värvidel ka hästi vahet teha. Samas aga näiteks vene keeles on erinevat tooni siniste kohta erinevad sõnad ja 2007. aastal avaldatud uurimuses tõestati, et venelased suudavad rohkem siniseid toone eristada kui inglise keele rääkijad.
  • 1980. aastatel tehtud uurimustöös leiti, et lapsed, kes räägivad heebrea keelt, teadsid enda sugu aasta jagu varem kui lapsed, kes kasvasid soome keelt rääkides, seda seetõttu, et heebrea keeles on nii mees- kui naissugu, soome keeles aga sarnaselt eesti keelele sugu ei eristata.

Lisa kommentaar


Emaili ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgiga *

Blogi