Lõppenud aasta tõi keeleteaduses ühe olulise uue teadmise – teadlased avastasid n-ö universaalse inimkeele. Nimelt leiti, et on sõnu, mis kõlavad erinevates keeltes üsna ühtemoodi, seda isegi siis, kui need keeled pole omavahel sugulased.

Teadaolevalt on maailmas ligi 7000 keelt ja nagu selgus mullu sügisel avaldatud uurimustööst, on paljude puhul sama tähendusega sõnadel ka sarnane kõla.

nali

 

 

Näiteks hingamiseks ja haistmiseks kasutatav elund on eesti keeles nina. Teadlased avastasid, et paljudes keeltes kaasneb selle sõnaga nasaalne n – inglise keeles on see sõna nose ja saksa keeles nase, hispaania keeles nariz ja prantsuse keeles nez, türgi keeles burun ja jaapani keeles hana jne.

Aastaid on väidetud, et seosed sõnade kõla ja nende tähenduse vahel on juhuslikud. Zürichi ülikooli lingvist Damián Blasi pani aga kokku uurimisrühma keeleteadlastest üle maailma ja koos uuriti samatähenduslikke sõnu 4298 keeles, et tuvastada, kas neil on kõlalisi sarnasusi. Ajakirjas „Proceedings of the National Academy of Sciences of the United States of America” avaldatud uurimistöö tulemusel selguski, et paljudes keeltes tõepoolest kasutatakse samatähenduslike sõnade puhul sarnaseid häälikuid.

Näiteks leiti, et paljudes keeltes on kaashäälik r kasutusel punast värvi märkivas sõnas – populaarsematest keeltest prantsuse keeles rouge, inglise keeles red, hispaania keeles rojo, saksa keeles rot, aga ka näiteks türgi keeles on see sõna kırmızı ja ungari keeles piros. Eesti keeles küll sõnas punane r-tähte pole, küll aga on selle sõna üks sünonüüme verev.

„Erinevates keeltes on näiteks sõnas keel paljudel juhtudel kas l või u, sõnas ümmargune on paljudel r ja sõnas väike on paljudes keeltes i,” selgitas Blasi.

stars

Tegelikult on sarnaseid uurimistöid varemgi tehtud, aga oluliselt väiksema valimiga (kõige rohkem 200 keelega) ja piiratud sõnarühmadega (näiteks ainult loomade kohta). Blasi juhitud uurimisgrupp aga võttis luubi alla ligi kaks kolmandikku kogu maailma keeltest ning laiendas ka uuritavate sõnade ringi, tehes valimi mitmekesisemaks.

Kuigi teadlased tuvastasid palju sarnasusi, ei oska nad veel seletada, kuidas on need tekkinud. Oletatakse, et paljudes keeltes on nina puhul n-häälik ja keele puhul l-häälik seetõttu, et need kehaosad mängivad nende häälte tegemisel rolli. Aga kuidas on need sarnasused tekkinud teiste sõnade puhul, pole teada ja vähemalt praegu ei plaani Blasi oma tiimiga seda ka lähemalt uurida, kuna nende eesmärk oli vaid tõestada, et need seosed eksisteerivad.

Lisa kommentaar


Emaili ei avalikustata. Kohustuslikud väljad on märgiga *

Blogi